est | eng | rus

Aiaveekogud

Vesi aiakujunduselemendina võib olla nii praktilise kui sümboolse tähendusega. Vihmapiisku koguv aiatiik meelitab linde jooma ning annab meile päikese käes soojenenud kastmisvett. Kivi alt vulisev allikas toob aeda salapära ja põnevust. Läbi krundi voogav oja kaunistab aeda kuival ajal ka veeta.

Projekteerime ja rajame erinevaid aiaveekogusidSkulptuurne veekogu

  • Geomeetrilised veekogud (betoonist, ehitusplokkidest või veekindlast vineerist)
  • Looduslähedased veekogud (kile- või savipõhjaga, maakivide või dekoratiivkillustikuga vooderdatud)
  • Ojad, kärestikud, kuivojad
  • Veeseinad
  • Sooaiad

 Abiks veesilma planeerijale

 Veesilma asukoha määramisel on oluline:

  • Päikeseline asukoht (varjus tekivad vette kiiresti vetikad). Suurema tehisveesilma puhul võib osa tiigist jääda ka poolvarju, kuna paljud veetaimed armastavad poolvarjulist kasvukohta.
  • Veesilma ei soovitata rajada suurte puude lähedusse. Kui aga muud võimalust ei ole, tuleks langevad lehed veepinnalt eemaldada või vett sagedamini vahetada, kuna vette sattuv kõdunev materjal teeb vee sogaseks ning hakkab eraldama mürgiseid gaase, mis muudavad vee ebasobivaks seal tegutsevatele elusorganismidele ja kasvavatele taimedele.
  • Planeeritav tiik pääseb paremini mõjule, kui see asub mõnes aia olulises osas – jääb elutoa- või köögiaknast avanevasse vaatesse, paikneb terrassi või puhkenurga läheduses või täiendab aiaskulptuuri.

Taimed veekogus – kas istutada või mitte?kollane võhumõõk

Nii taimed kui ka purskkaevud rikastavad tehisveesilma vett hapnikuga. Piisav hapnikusisaldus vees väldib vee riknemist ja hoiab selle puhta ning läbipaistvana.Vee- ja kaldataimed muudavad tehisveekogu looduslähedasemaks ning pehmendavad selle piirjooni.

Veetaimed istutatakse spetsiaalsetesse korvidesse. Veetaimede istutussegu peaks olema tihe ja savikas. Väike vesiroos ja valge vesiroos armastavad kasvada 0,6-2m sügavuses vees, aed-vesiroosi sordid vajavad 15-25 cm sügavust vett. Vesiroosid ei armasta kasvada purskkaevu läheduses.

Kaldataimed on niisket kasvupinnast vajavad taimed. Osad neist istutatakse veepiirile, teised veekogu vahetusse lähedusse. Madalalveetaimede jaoks modelleeritakse veesilma süvendi kaevamise käigus servadesse sobiva kõrgusega astangud.

Sooaed on madalveetaimedele rajatud tehislik kasvukeskkond. Sageli kasutatakse sooaeda tiigi kallaste kujundamisel, kuid sooaia võib rajada ka iseseisva aiaosana (nt madalasse aiaosasse, mis kevadeti ja suurte vihmade ajal muutub liigniiskeks).

Talveks keldrisse

Õrnemad aed-vesiroosi sordid ja eksootilisemad madalveetaimed tuleks viia keldrisse talvituma. Kui talvised hoiutingimused puudvad, ei tasuks aga madalveetaimedest päris loobuda, vaid kasvatada neid üheaastaste taimedena. Nii saab igal kevadel katsetada midagi uut!